Kümme tuhat aastat üksikvangistust

Kuna vist keegi ei suuda end kursis hoida kõigi Eestis ilmuvate ulmejuttudega, märgime selgituseks, et inspiratsiooni alljärgnevale on pakkunud Kristjan Sandri jutt "Ei puhka sinus" ("Täheaeg 4", 2008).

 

Taivo Rist

Luis vaatas enda vastas istuvat meest. Igaühel neist on oma lugu, aga need hakkavad korduma. Viimasel ajal olid need lood talle juba ükspuha, aga ameti tõttu oli ta kohustatud viisakat huvi üles näitama, sest kunde ju maksis ja mitte vähe. Mees polnud kuigi vana, ta võis olla alfaisane või vähemalt pidada ennast selleks.

Alfaisased nõudsid üldjuhul Tadž Mahali mõõtmetes lossi koos paari tosina kaunitariga, kelle peal oma suguhimu rahuldada. Selliste soovide rahuldamise kogemused olid Luisil pikaajalised.

Luis oli enne ruumi sisenemist piilunud mehe nime, et ta seda ei unustaks. Igaühele on kõige armsam sõna tema enese nimi, teadis juba Dale Carnegie, seevastu Luisi mälu jäi viimasel ajal kehvapoolseks.

«Tere päevast, härra Tavio.»

«Taivo.»

«Taiivo, palun vabandust.» Kurat neid võõramaalaste nimesid võtku.

«Ma tutvusin teie losside hinnakirjaga. Kahjuks käivad need kõik mul üle jõu, mul pole lihtsalt nii palju raha.»

Oh, jumal küll. Mulle on sattunud vaene kunde. Tuleb talle viisakalt ära öelda. «Kui palju teil siis on?»

«Mul on see, mis ma loteriiga võitsin.» Ja nimetas summa.

Luis kõverdas suud. «Teate, selle eest ei saa suurt midagi.»

«Ahaa, väga hea, nii et midagi ikka saab. Mida nimelt?»

See ei ole alfaisane. See võib olla luuletaja, kes tahab maailma oma riimidega üle ujutada.

«Kõige odavam on meil 30-ruutmeetrine korter. Saate aru, Mülleri kerasid ei saa väga väikesi teha. 30 ruutmeetrit on umbkaudu miinimum ja sellest tuleb napilt välja.»

«Hea küll, olen nõus.»

See mees on nupust nikastanud. «Ma pole kindel, et te annate endale aru, mida te tellite. Te mõistate ennast igaveseks vangistusse üsna pisikesse kongi. Ja igavik – see on väga pikk aeg.»

«Kuid ma võin ju sinna kaasa võtta, mida tahan. Kas sinna mahub ära vikipeedia peegelserver?»

Luis kergitas kulme. «Mahub ikka.»

«Tore. Niisiis, Mülleri keras, ma tean, liigub aeg teistsuguse kiirusega kui meie ilmas.»

«Praktiliselt seisab paigal. Te võite seal elada nii kaua kui tahate, ilma et siin päevagi mööduks.»

«Oot-oot, olgem ikkagi täpsed. Päriselt ta ju paigal ei seisa. Vikipeedia andmetel on Mülleri konstant 4 miljoni ringis, nii et siis 4 miljonit korda aeglasemalt?»

«Nojah.»

«Ja sideseade on seal olemas?»

«Jah, kuid selle kasutamine on komplitseeritud. Vaadake, seadusandja ei taha, et maakera äriimpeeriume ja riike hakataks juhtima Mülleri keradest. Sellepärast sätestab Viimase varjupaiga seaduse §4 lõige 2, et salvestustele on ligipääs ainult vastavatel valitsusametnikel. Isegi mina ei saa neid vaadata. Samuti on pärast eksiili algust keelatud Mülleri kera sisustuse mis tahes muutmine või infovoog siitpoolt sinna sisse pärast eksiili algust. Sellepärast seda eksiiliks nimetataksegi.» See jutt oli Luisil juba peas.

Taivo noogutas. «Mul on kokkulepe olemas, sellega on korras. Ma ei teeks seda, kui mul kokkulepet poleks. Nii et andmeside on, aga ühesuunaline, ainult seestpoolt välja. Missuguse läbilaskevõimega see on?»

«Sada megabaiti sekundis.»

«Ahaa. Nüüd teeme jagamistehte. Arvestades, et aeg voolab seal 4 miljonit korda aeglasemalt, saame ... 25 baiti sekundis mulli sees. Nii et mingi 25-kilose faili saatmine võtab seal 1000 sekundit ehk üle veerand tunni. Kas see vastab tõele, et 25-kilose faili saab veerand tunniga saata?»

Luis imestas pisut. «Ma teen selle kindlaks. Siiani on kõik kirjanikud ja luuletajad rahule jäänud, isegi heliloojad, kuigi see nõuab erilist tarkvara, otseselt helifailid on suurevõitu. Või olete ehk kunstnik? Pildifailid lähevad suureks, neid on vaja korralikult pakkida.»

«Ei ükski neist. Loomeinimeste jaoks on Mülleri kera suht mõttetu. Selleks, et kuulsaks saada, on vaja kedagi, kes sind siin ilmas promoks. Keegi ei promo inimest Mülleri kerast, kui ei saa temaga intervjuud teha ega telesse esinema kutsuda. Võib-olla võiks kerasse minna inimene, kes on veendunud, et ta on uus Shakespeare ... Aga mina endast küll nii heal arvamusel ei ole.»

«Lubage huvi tunda, mis on siis teie missioon Mülleri keras?»

«Mina olen rahvuselt eestlane ja tunnen muret eesti kultuuri säilimise pärast. Ma soovin päästa eesti kultuuri väljasuremisest. Selleks tuleb kogu inimkonna teadmised teha eesti keeles kättesaadavaks. Ma tahan tõlkida ingliskeelse vikipeedia eesti keelde.»

Natsionalistlik fanaatik. Aga on ju teada, et kõik kunded, kes just surmatõbe ei põe, on mingis mõttes väärastunud. Luisil seevastu oli hulludega ümberkäimises pikk kogemus. Ta noogutas.

Taivo jätkas. «Mulle teeb muret see, kui sideseade enne üles ütleb, kui vikipeedia tõlgitud saab. Tänapäeva infotehnoloogia pole ju mõeldud aastatuhandeid vastu pidama.»

Nüüd oli Luisil aeg kõige professionaalsemalt naeratada. Ta näitas reklaamkataloogi ja lehitses seda demonstratiivselt. «Selle eest vastutame meie. Kas arvate, et kui me mõnele kundele anname sellise lossi, siis peab ta saja aasta pärast katust paikama ja torusid vahetama? Oo ei. See on Mülleri kera eritunnus, et asjade kasutuskestus pikeneb nii palju kordi, kui palju kordi aeg Mülleri keras aeglasemalt voolab.»

«Ja te valmistate mulle uue keha, mis ei vanane ega vaja toitu? Kuidas unega on?»

«Und on vaja, söömine on vabatahtlik. Kui teile söömine vastik on, ei pea te kordagi sööma.»

Taivo tõusis. «Leping,» ütles ta ja ulatas käe.

«Leping,» vastas Luis ja võttis käe vastu.

«Ma meenutan teile siiski, et te olete seal üksi. Lisatasu eest võime teile sinna saata ühe väga kompetentse naise, kellega te saate meelt lahutada.»

«Ma mõtlesin sellele, aga see 30 ruutmeetrit on liiga väike. Temale oleks see tõesti vangistus. Kuigi ta poleks juriidilises mõttes inimene, ei soovi ma kedagi sellisesse olukorda panna. Me võiksime temaga kiiresti tülli minna ja, nojah, kitsalt koos elades on tülid kerged tulema, nii et tänan, aga ei.»

«Selge. Me võime teile anda ka mõne meesterahva või poisikese, kes ei vanane.»

«Ma vist ütlesin piisavalt selgelt ei.»

«Teate, 2800 dollari eest võime teie uuele kehale teha väikese täienduse, nii et ta, noh, on suguvõimetu. See vabastab teid tarbetutest ihadest. Hinna teeb kallimaks see, et seda pole veel keegi tahtnud ja see on tarvis eraldi välja töötada.»

Taivo põrnitses Luisi kahtlustavalt. «Mul on tunne, et mõnel pool oleks vist parem, kui tõlkija oleks inimene, mitte eunuhh. Las jääda parem nii, nagu on.»

Võib-olla pole tal täiendavat 2800 dollarit võtta? «Sel juhul kingime firma poolt teile täiesti tasuta kummist naise.»

Taivo keeras pea kõrvale ja ütles tülgastusega: «Seda pruukige ise.»

* * *

Luis küsis: «Tere hommikust, PI. Kuidas läks, kas eskimo kultuur on päästetud? Ma tean küll, et ta ei olnud eskimo, aga mul läks tema rahva nimi meelest ära.»

Peainsener oli harjunud, et Luisile tema nimi meelde ei jää ja ta teda ametikoha järgi kutsub, ning teatas: «Ei ole veel, endistviisi päästetakse teda.»

Luis jahmus. «Mis? Kas ta on hulluks läinud?»

«Jaa, boss, aga sellest hoolimata paneb ta täitsa talutavat teksti.» PI klõpsas ekraani ümber ning näitas ihualasti meest, kes klõbistas sõrmistikul ja üürgas sinna juurde “Marseljeesi” võõras keeles.

«Kust sa tead, et ta talutavat teksti paneb?»

«Näed,» maksimeeris PI veebilehitseja. «Sellele saidile jookseb tema tõlge. Tuleb välja, et tal on tõepoolest mingid tutvused valitsusringkondades. See avaldataksegi. Tegu pole mingi sooviga inimkonda juhtida ja üldiselt on see ingliskeelses vikipeedias nagunii olemas, sellepärast vist polegi keegi kätt ette pannud. Ma lasin Google Translatoriga mõned kaastööd läbi, käib küll.»

«Ja millest ta siis kirjutab?»

«Läbisegi kõigest. Ma kahtlustan, et ta teeb seda meelega, et seda vähestki aruraasu, mis tal veel on, kauem säilitada. Võtsin siin mõned järjestikused. Rodrigo Augusto da Silva, see oli kunagi Brasiilia eluaegne senaator. 2017. aasta Venemaa Grand Prix, see on Vormel 1. De Haan, Belgias on sellenimeline vald. Rooma “Lazio” hooaegade loend, seda artiklit inglise vikis ei olegi, aga ta kompileeris selle ise muude artiklite põhjal. Mingi putuka moodi asi, sellel on nimi ainult ladina keeles.»

Luis haaras kätega peast. «Mis? On see võimalik? Kas ta tahab neist kõigist artikli kirjutada? Ainuüksi putukaliike on ju miljon!»

«Ei, boss, see ei ole võimalik. Enamikust ei ole inglise vikis midagi muud peale punase lingi.»

* * *

Luis astus kontorisse ja lehvitas rõõmsalt ajalehte. «See artikkel oli meeletu reklaam. Meiega on ühendust võetud. Inglise vikipeediat tahetakse tõlkida mingisse indiaani keelde, lojbanisse ja vanaskandinaavia ruunidesse.»

Peainsener tõstis pea ja vaatas teda imestunult. «Ma tahaksin näha vanaskandinaaviakeelset artiklit Mülleri kera ehitusest.»

«Ja tema ikka veel töötab?»

«Ei, surnud. Aga vikipeedia on tõlgitud.»

«No see on küll uhkelt kõigi aegade rekord.»

«Tal oli kindel eesmärk, selles oli asi. Nendel, kellel eesmärki polnud, sai eluisu varakult otsa.»

«Jah, ma mõtlesin ise ka sedasama. Mida tema keele vikipeedia nüüd teeb, kas on juba sama suureks saanud kui ingliskeelne?»

«Ma näitan. Näed, mul on selle keele vikipeedia lahti. Ja siia on tehtud uus mall, mida saab vajadusel artiklitele lisada. Ma tõlkisin Google Translatoriga ära ja see mall ütleb järgmist: «See artikkel sarnaneb liiga palju vastava artikliga taivopeedias. Selle artikli sisu tuleb kontrollida ja kõik väited viidata, vastasel juhul võidakse see artikkel kustutada.»»

Talv 2013