Idüll põrgus

Tõlkinud Eugen Roomet

Paharet Adolf töötas katla number 28 juures, milles keesid patuste hinged. Ta popsutas piibunosu, rüüpas musta baieri õlut ja ümises vaikse häälega: «Maga, mu maimuke, maga.»

Äkki kuulis ta kedagi katlas haleda häälega karjuvat: «Palun, laske mind välja!»

Paharet Adolf lagistas kenakesti naeru ja viskas mõned jumalakartliku sisuga raamatud tulele lisaks. Kisa ja nutt muutusid tugevamaks, mis paharet Adolfile suurt rõõmu valmistas. Et survet ja temperatuuri veelgi tõsta, puhus ta leegi katla all suuremaks, ise õrna nurru lüües: «Maga, mu maimuke, maga.»

Hing katlas hakkas meeleheitlikumalt nutma ja hädaldama: «Ah, ma võin hulluks minna, kui mind välja ei lasta!»

Kisa peale astusid mõned paharetid juurde.

Paharet Rudolf sõnas: «Vaata õige, Adolf, järele, kes see niisugune kisakõri on?»

«Kuule, hingeke!» hüüdis Adolf. «Kes sa oled?»

«Olen ajalehe "Neue Freie Presse"* kirjasaatja,» vastas hääl katlast. «Las ma ainult pääsen siit, otsekohre kirjutan teist nii, et mäletate! Silmapilk laske mind välja, tahan rääkida kütjate peamehega!»

Vastuseks oli paharettide üldine naer: «Oh seda naiivset hingekest küll! Ta mõtleb, et siit kuhugi pääseb!»

«Aga, kullake,» sõnas paharet Adolf, «milleks on sul vaja peamehega rääkida?»

«Sellepärast, et arvan, et minu koht ei ole mitte katlas, vaid teie hulgas, lugupeetud härrad. Nähtavasti on nimekirjadega viperus juhtunud. Kui taevapolitsei mind siia konvoeeris, astusime teel purgatooriumisse** sisse ja sealne kõrtsipapa kostitas meid marjaviinaga, mis oli tehtud kuus tuhat aastat enne Kristuse sündi. Minu saatemeeskond võttis nina täis ja seal siis nimekirjad segi ajaski. Pani mind eksikombel hingede registrisse, sellal kui minu koht on kütjate killas. Aga ega ülekohus kotis ei seisa.»

«Vanasõnadega meid ei hirmuta, vennas,» teatas paharet Rudolf. «Aga, noh, kui on tehtud viga, nagu sa kinnitad, eks me siis kutsu peamehe kohale. Roni välja!»

Ja auru vuhisedes ronis hing katlast välja. Vaeseke leemendas higist, tal oli keel vesti peal. Paharet Adolf ulatas õllekannu, mille hing tühjaks jõi ja seepeale paharettide ringis istet võttis.

«Ütlesid, et olid maa peal "Neue Freie Presse" kirjasaatja?» jätkas üks paharet pärimist. «Mäherdune mõnus sell!»

«Vaata, sõber,» ütles nüüd paharet Adolf, «kütjate peamees tegi maa peal ka midagi niisugust. See kolme kupuga paharet oli keiserliku ja kuningliku*** pressivalitsuse direktor. Miks sa siis kohe ei öelnud, kes sa oled?»

«Ma ju rääkisin, et mind joodeti purgatooriumis täis. Ja kui mind katlasse visati, arvasin, et nii peabki olema. On teil suitsu?»

«Meie suitsetame tubakat, mis on tehtud kuivatatud politseikomissaridest, kulla sõber,» tähendas paharet Rudolf sigaretti ulatades. «Kange tubakas. Igaviku jooksul õpid sinagi neid kuivatama. Mõnus ajaviide: kuivata komissari ja tema jutustab anekdoote endast. Näe, peamees tulebki.»

Ja tõepoolest! Nende juurde astus endine keiserliku ja kuningliku pressivalitsuse direktor vanempaharet Richard. Põrgus veedetud aja jooksul oli ta vähe muutunud. Ikka samasugune mõnus naeratus näol nagu maa pealgi, kui ta ajalehtedele ametlikku informatsiooni jagas. Endist "Neue Freie Presse" kaastöölist nähes viskus ta talle kaela.

«Härrased!» lausus ta imestunud paharettidele. «Palun seda isandat austada ja armastada, sest temaga ei saa võrrelda ühtegi röövlit ega bandiiti.»

Paharet Rudolf punastas.

Endine pressivalitsuse direktor jätkas: «See isand on sadasid inimesi surmanud. Näiteks kui Prahas toimus väike meeleavaldus, oleksite pidanud lugema tema teadet selle kohta "Neue Freie Presses"! Ta kirjutas, et Prahas on puhkenud revolutsioon ja viissada saksa perekonda tapetud. No oli kena inimene.»

Nüüd kohendab endine "Neue Freie Presse" kaastööline tuld katla number 1620 all, kus keevad patused tšehhi hinged.

__________

* "Neue Freie Presse" - Viini mõjuvõimas kodanlik reaktsiooniline ajaleht.

** purgatoorium (ladina keeles 'puhastuspaik') - eesti keeles tavaliselt puhastustuli, üks kolmest hauataguse maailma jaotusest katoliku usuteaduses põrgu ja taeva vahel.

*** keiserlik ja kuninglik - kuni 1918. aastani moodustasid Austria ja Ungari kaksikriigi Austria-Ungari Keisririigi, kus Austria keiser oli ühtlasi Ungari kuningas.