«Algernoni» väike, tubli ja ajuti üsna töökas kollektiiv pidas mõned päevad tagasi maha istungi, millest võttis üle pika-pika aja osa toimetus täies koosseisus. Ning kui nende ridade autor 7. aprillil kirjaveerus lubas, et tõsised muutused tulevad, polnud see pelk ähvardus. Ning just täna on see päev, alates millest muudatused ellu rakenduvad.
«Jutulabor» on see rubriik, mida uuendused puudutavad. Nimelt otsustasime, et tulevikus ei avalda «Jutulabor» enam kõiki vähegi viisakaid tekste, mis meile saabuvad, nagu see senini on toimunud. «Algernon» muutub ses mõttes tavaliseks (ulme)kirjandusajakirjaks, kus toimetajad otsustavad, millised laekunud kaastöödest avaldada ning millised veel mitte avaldamisküpsed pole ja autoripoolset lisatööd vajavad. Tingis selle otsuse hetkel avaldamisjärjekorda ootavate lugude arv (umbes 35) ja see kiirus, millega uusi lugusid viimase kuu-kahe jooksul on laekunud. Ühelt poolt toimetus lihtsalt ei jõua neid tekste enam füüsiliselt toimetada, teisalt on selles jutuhunnikus suhteliselt nõrgal tasemel töid niivõrd palju, et hakkas kahju ajast, mida toimetus nende keelelisele läbitöötamisele (ja tehniliselt ülespanemiskõlblikuks muutmisele) kulutama peab. Ning päris grammatilist praaki «Algernoni» toimetuse käsi üles panemast tõrgub.
Ühesõnaga hakkame avaldama vaid neid tekste, mis meie meelest seda väärt on. See ei tähenda sugugi, et avaldame vaid Indrek Harglat ja vahest veel ühte-kahte autorit. Latti nii kõrgele ajada pole lihtsalt mõttekas ega realistlikki. See-eest päästab vastuvõetud otsus meid aga selge saasta avaldamisest, mida siiamaani kahjuks teha on tulnud. Samuti päästab see meid otsesest kohustusest iga kuu mingi 10 juttu avaldada. Avaldame nii palju, kui tahame (ja suudame). Kui häid (ja väga häid) tekste hakkab suuremas koguses laekuma, eks me pea neid siis vastavalt ka avaldama.
NB! See muutus ei puuduta neid jutte, mis on meile laekunud praeguseks hetkeks. Kõik lood, mis hetkel toimetuse valduses on, lähevad üles vana printsiibi alusel ning loodetavasti jõuame nende avaldamisega lõpule 31. maiks.
Ei taha mingil juhul autoreid, kes just praegu kavatsevad hakata oma jutte teele saatma, ära hirmutada. Loomulikult saatke oma looming teele! Küll aga tahaks kõigile kirjutajatele südamele panna, et te oma loodusse veidigi suurema hoole ja tähelepanuga suhtuksite. Pärast loo valmimist on soovitav see paar korda üle lugeda, et võimalikult palju trüki- ja grammatikavigu leida, ning loomulikult oleks soovitav oma teksti ka selle nurga alt analüüsida, et kas jutt ikka sai süzheeliselt ja kirjandustehniliselt piisavalt hea.
Loomulikult säilib kõigil lugejail juttude arvustamise võimalus, samuti ilmub käesoleva kuu «Toimetaja veeru»-rubriiki lähipäeval tekst, kus on kirjas saabuvatele kaastöödele esitatavad vormilised nõuded.
Kindlasti see muutus paljudele lugejatele (ja mitmele autorile) ei meeldi ning kuigi kõnealuse uuenduse pakkus välja allakirjutanu, kinnitan, et toimetus võttis selle otsuse vastu ühehäälselt.
Lõppeks on meil kõigil ju üks ja ühine eesmärk. Et eesti algupärase ulme kvaliteet paraneks, et oleks lugeda üha rohkem jutte, mille avaldamise pärast häbi tundma ei peaks. Ning «Algernoni» toimetus usub, et käesolev uuendus just seda eesmärki teenibki.