Teine tutvustav katke peatselt ilmuvast Neal Stephensoni romaanist "Lumevaring" Snow Crash (lauluteksti tõlge Liisi Ojamaalt).
Hiro ja Vitali jõuavad seekordse kontserdipaiga, laia maanteeviadukti lähistele ja Vanagoni rauarohke kere tõmbab puunijaid ligi nagu präänik prussakaid. Kui nad teaksid, et autos on Vitali T?ernobõl ise, siis nad läheksid hulluks, lämmataksid auto mootori. Aga esialgu puunivad nad lihtsalt kõike, mis liigub õiges suunas.
Mida lähemal viaduktile, seda võimatumaks sõitmine muutub, rularahvast on nii ohtralt ja tihedalt. Sama tunne, kui panna jäänaelad alla ja püüda siis kutsikaid täis toas ringi käia. Signaali andes ja tulesid vilgutades nihkuvad nad aeglaselt edasi.
Viimaks on nad treileri juures, mis kujutab endast seekordset kontserdilava. Kõrval on teine vedukauto, täis võimendeid ja muud helitehnikat. Autojuhid, kaheliikmeline ahistatud vähemus, on taganenud heliauto kabiini, teevad suitsu ja jälgivad hävitava pilguga rularahvast, oma igipõlist vaenlast maanteede toiduahelas. Vabatahtlikult nad kabiinist välja ei tule, enne kui kell on viis hommikul ja tee on jälle tühi.
Mõned Meltdownsi liikmed seisavad lava lähistel ja suitsetavad, hoides sigarette slaavi kombel kahe sõrme vahel nagu viskenooli. Nad kustutavad konid betoonil oma odavate vinüülkingade talla all, sörgivad Vanagoni juurde ja hakkavad helitehnikat maha laadima. Vitali paneb prillid ette, ühendab end heliauto arvutiga ja hakkab süsteemi häälestama. Kontserdipaiga ruumiline mudel on juba arvutis. Ta peab nüüd välja mõtlema, kuidas sünkroniseerida erinevate valjuhääldiplokkide viivitused nii, et tekiks võimalikult palju pahaendelisi põrkuvaid kajasid.
***
Soojendusbänd, Blunt Force Trauma, alustab umbes üheksa paiku. Juba esimese jõulise akordi ajal kõrbeb sisse plokk odavaid kasutatud valjukaid, nende juhtmetest paiskub õhku sädemeid ja tihedalt summa kogunenud rularahva seas tekib hetkeline kaos. Heliauto elektroonika sulgeb lühises vooluringi, enne kui keegi või miski viga võiks saada. Blunt Force Trauma mängib speed-reggaet, mida on tugevasti mõjutanud Meltdownsi antitehnitsistlikud ideed.
Need kutid mängivad umbes tunni, ja siis võib mõne tunni jagu Meltdownse nautida. Ning kui Sushi K peaks välja ilmuma, siis on ta külalisesinejana teretulnud.
Juhuks, kui see tõepoolest peaks toimuma, tõmbub Hiro rahvamassi joovastunud keskmest eemale, teeb tiiru piki selle hõredamaid äärealasid. Y. T. on kusagil rahva seas, aga pole mingit vajadust teda praegu otsida. Nagunii oleks tal piinlik näidata end koos Hiro-taolise vanuriga.
Nüüd, kui kontsert on käima saadud, toimib see juba iseenesest edasi. Pole just palju, mida Hiro veel teha saaks. Pealegi, huvitavad asjad toimuvad piiridel, üleminekukohtades, mitte keskel, kus kõik on ühelaadne. Rahvamassi piiril, seal, kus valgustus viadukti varju hääbub, võib aga midagi huvitavat juhtuda.
Äärepealne rahvas on aga Los Angelese hilisõhtuse viaduktialuse kohta üsna tüüpiline. Suuremat sorti osmikutelinna jagu kolmanda maailma töökõlbmatuid pluss parasjagu skisofreenilisi esimese maailma tüüpe, kelle ajud on juba ammu nende endi kujutlusvõime kuumuses tuhastunud. Paljud neist on välja ilmunud oma lääbakil prügikastidest või pappkarpidest, seisavad kikivarvul rahvasumma piiril ning piiluvad müra ja valguse poole. Mõned näevad välja unised ja kohkunud, mõnedele ? kamp jässakaid latiinosid ? paistab asi aga lõbu pakkuvat, nad ulatavad sigarette käest kätte ja raputavad hämmeldunult pead.
See on Cripide reviir. Cripid tahtsid ise turvateenistuseks olla, aga Hiro on Altamontist õppust võtnud ja riskis neile ära öelda. Ta palkas Enforcerid.
Nii et iga paarikümne meetri järel seisab mõni suurt kasvu rühika hoiakuga mees mürkrohelises tuulepluusis, mille seljal on kiri ENFORCER. Väga silmatorkav, ja see neile meeldibki. Aga teostatud on see elektropigmentidega, nii et kui tekib jama, vajutavad need sellid revääril olevale nupule ja muutuvad mustaks. Ning kuulikindluse saavutamiseks tuleb neil vaid tuulepluusi tõmblukk kinni vedada. Praegu on soe õhtu ning suurem osa neist on oma mundri jahutavale tuuleõhule avatuks jätnud. Mõned kõnnivad ringi, enamik aga on valvsad, pidades silmas rahvast, mitte bändi.
Kõiki neid sõdureid nähes otsib Hiro pilguga kindralit ja varsti leiabki: lühike, turske, kergema kaalu tõstja moodi must mees. Tal on seljas samasugune tuulepluus nagu teistelgi, aga selle all on täiendav kuulikindel vest, mille küljes on kena valik sidevahendeid ja väikesi kavalaid riistu, millega inimestele haiget teha. Ta sörgib agarasti edasi-tagasi, kallutab pead küljelt küljele, pomiseb mikrofoni kiireid korraldusi nagu jalgpallitreener väljaku ääres.
Hiro märkab neljakümne ligi meest hoolitsetud habemetutiga ja väga kena süsihalli ülikonnaga. Tema lipsunõela säravaid teemanteid näeb Hiro kolmekümne meetri kauguselt. Ta teab, et lähemalt vaadates oleks teemantide vahel sinistest safiiridest tähed CRIPS. Mehel on kaasas kuus ülikonnastatud turvameest. Kuigi nende teeneid ei tellitud, ei saanud nad jätta saatmata formaalset delegatsiooni, et ka nende värvid oleksid esindatud.
***
Hirot on juba kümme minutit häirinud üks mõte: laservalgusel on spetsiifiline, teraline intensiivsus, molekulaarne puhtus, mis reedab selle päritolu. Silm saab kuidagi aru, et see ei ole looduslik valgus ? saab aru igal pool, eriti aga öisel ajal räpase viadukti all. Hiro näeb silmanurgast neid välgatusi, püüab aru saada, kust need tulevad. Tema jaoks on asi selge, aga keegi teine ei näi märkavat.
Keegi kusagil siin lähistel laseb Hirole näkku laservalgust.
See on tüütu. Mitte liiga ilmselt, aga ta muudab veidi oma kurssi, kõnnib terastünnis põleva prahilõkke juurde, jääb sellest allatuult. Peatub keset hajusat suitsupilve, mida ta rohkem haistab, kui näeb.
Ent järgmine tema nägu sihtiv laserikiir põrkub miljonitele tillukestele tahmakübemetele, paljastab end geomeetriliselt ideaalse ruumisirgena, osutab oma lähtekohale.
See on hämaruses hüti kõrval seisev põrnits. Ja nagu poleks ta niigi piisavalt kahtlustäratav, kannab ta veel ka ülikonda.
Põrnitsad on luuretegevuse piinlikum pool. Tavaliste arvutite kasutamise asemel eelistavad nad kanda arvutit mooduliteks võetuna oma kehal ? midagi ripub vööl, midagi seljas, midagi peakatte küljes. Nad toimivad jälgimisseadmetena, jäädvustades kõik, mis nende ümber toimub. Näeb tobe välja; selline varustus on kaasaegne vaste lükatile kuuetaskus või taskukalkulaatorile vöö küljes, mis asetab selle kandja ühtaegu kõrgemale ja ka palju madalamale tavalisest inimühiskonnast. Mõneti on Hirol neist kasu, sest nad kehastavad stereotüüpset ettekujutust LKR-i agendist. Kogu tähelepanu langeb neile. Vastutasuks vabatahtlikult põlualuseks saamise eest on neil võimalik iga kell metaversumis viibida ja iga kell infot koguda.
LKR-i juhtkond neid tüüpe eriti ei kannata, sest nad laevad andmebaasidesse uskumatutes kogustes rämpsu, kusjuures võimalus, et midagi sellest võiks kasulikuks osutuda, on äärmiselt väike. Umbes niisama tark oleks igal hommikul tööle minnes kirjutada üles kõigi nähtud autode numbrid, oletades, et mõni neist võib olla avariikohalt põgenenud. Isegi LKR-i andmebaaside rämpsumahutavus on piiratud. Nii et enamasti lüüakse need innukad põrnitsad LKR-ist õige pea välja.
Seda tüüpi pole veel välja löödud. Ja kui otsustada tema varustuse kvaliteedi põhjal ? see on väga kallis ? on ta sellel tööl olnud pikka aega. Järelikult peab ta olema kõva tegija.
Ent kui nii, siis miks tolgendab ta praegu siin?
?Hiro Protagonist,? pomiseb põrnits, kui Hiro ta viimaks hüti juurest pimedusest üles leiab. ?Üheteistkümnendat kuud LKR-i vabakutseline agent. Erialaks meelelahutustööstus. Enne seda häkker, turvamees, pizzakäskjalg, kontserdikorraldaja.? Ta nagu pomiseks selle kiiresti ette, et Hirol ei tarvitseks teadaolevaid fakte üle korrata.
Laserikiir, mis enne Hiro silmi torkis, pärines selle tüübi arvuti lisaseadmest, mis paikneb prillide kohal laubal. Kaugtoimega silmapõhjaskänner. Kui pöörata end, silmad lahti, selle poole, tuleb tüübi arvutist kiir, mis tungib läbi vikerkesta, läbi kõigi kaitsekihtide, ja jäädvustab silmapõhja mustri. Tulemus saadetakse LKR-i andmebaasi, kus on kümneid miljoneid skaneeritud silmapõhju. Kui andmebaas on aktiveeritud, saab tüüp mõne sekundiga teada, kes sa oled. Kui sind andmebaasis ei olnud, siis ? noh, nüüd oled.
Loomulikult peab kasutajal olema ligipääsuõigus. Ja kui ta on saanud teada su nime, peab tal olema veel kõrgem ligipääsuõigus, et saada kätte sinu isikut puudutav informatsioon. Sel tüübil on ilmselt üsna palju õigusi. Palju rohkem kui Hirol.
?Nimi on Lagos,? ütleb põrnits.
Nii et tema see siis ongi. Hiro kaalub, kas mitte küsida, mida kuradit see mees siin teeb. Talle meeldiks Lagosega mõni naps võtta ja rääkida temaga raamatukoguhoidja koodist. Aga Hiro on solvunud. Lagos on tema suhtes ebaviisakalt käitunud (põrnitsad on juba olemuselt ebaviisakad).
?Oled sa siin Raveni pärast? Või ainult selle fuzz-grunge rea pärast, millega sa oled tegelnud viimased, uhh, umbes kolmkümmend kuus päeva?? küsib Lagos.
Põrnitsatega pole eriti lõbus vestelda. Nad ei lõpeta oma lauseid. Nad triivivad laservalguse maailmas, skaneerivad igas suunas silmapõhju, kontrollivad kõigi kilomeetri raadiuses viibivate inimeste tausta, jälgivad kõike ühtaegu nii nähtavas valguses, infrapunases valguses, millimeeterlainel kui ka kuuldavast helist kõrgemal lainel. Sulle võib tunduda, et nad räägivad sinuga, tegelikult aga kontrollib ta toa teises otsas seisva tegelase krediidireitingut või identifitseerib üle pea lennanud lennuki marki ja mudelit. Hiro meelest on täiesti võimalik, et vestlust teeseldes mõõdab Lagos samal ajal läbi pükste ta peenise pikkust.
?Sina siis töötadki koos Juanitaga, jah?? ütleb Hiro.
?Või tema koos minuga. Või midagi niisugust.?
?Ta ütles, et tahab, et me kohtuksime.?
Mõneks hetkeks tardub Lagos paigale. Tuhnib täiendavaid andmeid. Hiro tahaks talle pangetäie vett kaela visata.
?Tundub mõistlik,? ütleb Lagos. ?Neid pole palju, kes metaversumit sinust paremini tunneksid. Vabakutseline häkker ? jah, see on just sobiv.?
?Milleks sobiv? Keegi ei vaja enam vabakutselisi häkkereid.?
?Korporatsioonide konveierihäkkerid on liiga nakkusaltid. Neid langeb tuhandete kaupa, just nagu Sanheribi sõjavägi Jeruusalemma müüride ees,? ütleb Lagos.
?Nakkus? Sanherib??
?Sa suudad end ka reaalsuses kaitsta ? sellest on kasu, kui sa peaksid kunagi Ravenile vastu hakkama. Pea meeles, et tema noad on molekuli teravusega. Lähevad kuulikindlast vestist läbi nagu pitspesust.?
?Raven??
?Tõenäoliselt näed sa teda täna. Hoia temast eemale.?
?Hea küll,? ütleb Hiro. ?Ma olen temaga ettevaatlik.?
?Ma ei ütlelnud seda. Ma ütlesin, et hoia temast eemale.?
?Miks??
?See on ohtlik maailm. Järjest ohtlikumaks läheb. Nii et me ei taha terrori tasakaalu häirida. Tuleta külma sõda meelde.?
?Jep.? Hiro tahaks selja pöörata, ära minna ja seda tüüpi enam mitte kunagi näha, aga ise ta seda vestlust lõpetama ei hakka.
?Sa oled häkker. See tähendab, et sa pead süvastruktuuride pärast ettevaatlik olema.?
?Süvastruktuuride??
?Neurolingvistiliste seoste pärast oma ajus. Mäletad, kuidas sa esimest korda kahendkoodi õppisid??
?Muidugi.?
?Sa tekitasid oma ajus uusi seoseid. Süvastruktuure. Kui sa neid kasutasid, tekkisid su närvide vahel uued ühendused ? aksonid hargnesid, surusid end eraldavate rakkude vahele, su bioloogiline protsessor täiendas ennast, operatsioonisüsteem sai osaks selle kandjast. Nii et nüüd oled sa ? nagu kõik häkkerid ? nam-shubi suhtes tundlik. Me peame üksteist toetama.?
?Mis asi on nam-shub? Miks ma selle suhtes tundlik olen??
?Peamine, ära vahi bittrastreid. On keegi püüdnud sulle viimasel ajal filtreerimata bittrastrit näidata? Metaversumis, näiteks??
Huvitav. ?Mitte isiklikult mulle, aga kui see juba jutuks tuli, siis mu sõbra juurde ilmus üks Brandy ja??
?Asherahi templiprostituut. Püüdis haigust levitada. Haigus ja kurjus on sünonüümid. Kõlab melodramaatiliselt? Tegelikult üldsegi mitte. Tead, Mesopotaamias polnud sellist iseseisvat mõistet nagu kurjus. Ainult haigus, kehv tervis. Kurjus oli haiguse sünonüüm. Nii et mida see sulle ütleb??
Hiro astub eemale, täpselt samuti, nagu ta kõnnib minema hullumeelsete juurest, kes tänaval temaga juttu teevad.
?See ütleb, et kurjus on viirus!? hõikab Lagos talle järele. ?Ära lase nam-shubi oma operatsioonisüsteemi!?
Ja Juanita töötab koos selle tulnukaga?
***
Blunt Force Trauma mängib tunni tihedalt täis, üleminekud ühelt laulult teisele ei jäta heliseina vähimatki pragu. See käib nende esteetiliste taotluste juurde. Kui muusika lõpeb, siis on nende esinemine läbi. Nüüd kuuleb Hiro esimest korda publiku vaimustusavaldusi. Pahvakas kõrgetoonilist müra, mis paneb kõrvad kumisema ja kajab peas vastu.
Ent on veel mingi madal müdisev heli, nagu taoks keegi basstrummi ja umbes minuti arvab ta, et üleval viaduktil sõidab veoauto. Aga selleks on heli liiga ühtlane, ei sumbu.
See on tema selja taga. Teisedki inimesed on märganud, vaatama pöördunud, sibavad eest ära. Hiro astub kõrvale, vaatab, mis see võiks olla.
Kõigepealt suur ja must. Tundub võimatuna, et nii tohutu mees mahuks mootorrattale, isegi sellisele suurele podisevale Harleyle nagu see seal.
Täpsustus. See on külgvankriga Harley: paremalt küljelt ulatub välja ja toetub omaette rattale must voolujooneline mürsu moodi vari. Aga külgkorvis ei istu kedagi.
Võiks arvata, et keegi ei saa olla nii kogukas, olemata samas ka paks. Aga see mees ei ole paks, ta kannab tihedalt liibuvaid rõivaid ? nagu nahk, aga siiski mitte päris ? läbi mille on tunda luid ja lihaseid, aga ei midagi muud.
Ta sõidab Harleyga nii aeglaselt, et ilma külgkorvita kukuks ta kindlasti külili. Aeg-ajalt nihkub ta siiski edasi, lastes vasaku käega korraks siduri lahti.
Üks põhjus, miks ta nii suur näib ? peale selle, et ta ongi suur ? on ehk selles, et tal kaela nagu polekski. Pea ülaosa on lai ning läheb altpoolt ikka laiemaks, kuni sulab õlgadega kokku. Algul mõtleb Hiro, et tegemist on mingi avangardistliku kiivriga. Aga kui mees mööda veereb, siis see kattekiht liigub ja väreleb ning Hiro näeb, et need on juuksed, paks must juustelakk, mis ripub üle õlgade, ulatudes peaaegu vööni.
Ning kui Hiro selle üle imestab, saab ta aru, et mees on pead pööranud ja vaatab talle otsa. Või vähemalt kuhugi tema suunas. Kuhu täpselt, pole võimalik aru saada, sest silmi katavad prillid, keskelt horisontaalselt läbi lõigatud kumer sile koorik.
Ilmselt vaatab ta siiski Hirot. Sest mees muigab niisama üleolevalt kui nende eelmisel kohtumisel mõne tunni eest ? kui Hiro seisis Musta Päikese sissepääsu ees, tema aga oli mingis avalikus võrgupunktis.
See siis ongi Raven. Keda Juanita millegipärast otsib. Kelle eest Lagos hoiatas. Hiro nägi teda Musta Päikese sissepääsu juures. Ja see mees andis Da5idile snow crashi.
Laubale on trükitähtedega tätoveeritud: NÕRK ENESEKONTROLL.
Hiro võpatab ja hüppab lausa õhku, kui Vitali T?ernobõl ja Meltdowns alustavad oma avanumbriga ?Radiation Burn?. See on peamiselt kõrgete, moonutatud helide tornaado, mis tekitab tunde, nagu oleks kehasse tunginud umbes tuhat õngekonksu.
Nende päevade frantsiisid ja agulid, formaalselt iseseisvad üksused, on valdavalt liiga väikesed, et omada vanglat või isegi kohtusüsteemi. Nii et kui keegi teeb midagi paha, püütakse leida kiire ja vastik karistus: piitsutamine, vara konfiskeerimine, avalik häbistamine ? või kui tundub, et inimesel on jätkuvalt kõrge kuritegelik potentsiaal, tehakse tema nähtavale kehaosale hoiatav tätoveering. NÕRK ENESEKONTROLL. Ilmselt sattus tüüp mõnda niisugusse kohta ning kaotas seal kannatuse ? ja ikka tõsiselt.
Hetkeks tekib Raveni näole punastest täpikestest ruudustik. See tõmbub kiiresti kokku, koondub tema paremale silmale. Raven raputab pead, vaatab laserikiire allikat otsides ringi, kuid see on kadunud. Lagos on ta silmapõhja juba skaneerinud.
Selleks Lagos siin ongi. Teda ei huvita Hiro või Vitali T?ernobõl. Teda huvitab Raven. Ja Lagos on kusagil lähedal, võtab tüübi liigutusi videolindile, kontrollib radariga tema taskute sisu, jäädvustab tema pulsi ja hingamissageduse.
Hiro võtab telefoni välja. ?Y. T.,? ütleb ta, ja telefon valib Y. T. numbri.
Telefon heliseb pikka aega, enne kui Y. T. vastab. Läbi kontserdimüra on peaaegu võimatu midagi kuulda.
?Mida kuradit sa tahad??
?Vabanda, Y. T., aga midagi toimub. Midagi suurt. Ma hoian silma peal suurt kasvu mootorratturil, kelle nimi on Raven.?
?Teie, häkkeritega, on see jama, et te ei oska töötamist lõpetada.?
?Seda häkker tähendabki,? nõustub Hiro.
?Ma võin ka sellel Ravenil silma peal hoida, aga alles siis, kui ma jälle tööl olen,? ütleb Y. T. ja lõpetab ühenduse.
***
Raven teeb mõned laiad laisad kaared mööda rahvasumma välisserva, liigub väga aeglaselt, vaatab igas suunas ringi. Ta on tüütult rahulik, jättes mulje, et tal pole kuhugi kiiret.
Siis põikab ta eemale pimedusse, rahvast eemale. Vaatab jälle ringi, uurib hurtsikutelinna piire. Ning lõpuks pöörab oma suure Harley ringi ja asub trajektoorile, mis toob ta tagasi suure ja tähtsa Cripi juurde, kellel on safiiridest lipsunõel ja isiklik turvameeskond.
Hiro liigub rahva seas samas suunas, ent mitte liiga sirgjooneliselt. Tundub, et juhtumas on midagi huvitavat.
Kui Raven läheneb, moodustavad turvamehed pealiku ümber kaitseringi. Kui ta jõuab päris ligi, taganevad nad kõik sammu või kahe võrra, nagu ümbritseks meest nähtamatu jõuväli. Lõpuks ta peatub, suvatseb jalad maha toetada. Enne Harleylt maha astumist klõpsab ta mõnd lülitit juhtraual. Siis, aimates järgmist käiku, jääb seisma, jalad harkis ja käed üleval.
Kummastki küljest läheneb talle üks turvamees. Need kaks ei näi oma kohustusest erilist rõõmu tundvat, kõõritavad alatasa mootorratta poole. Pealik suunab neid hääle ja käeliigutustega Raveni poole. Kummalgi turvamehel on käes kerge metalliotsija. Nad keerutavad oma sauadega ümber Raveni keha ega leia midagi, vähimatki metallikildu, isegi mitte münti taskupõhjast. See mees on sada protsenti orgaaniline. Nii et olgu muuga, kuidas on, aga Lagose hoiatus Raveni nugade kohta osutus jamaks.
Kaks turvameest astuvad kiiresti suurema rühma juurde. Raven hakkab neile järgnema. Ent Cripide pealik astub sammu tagasi ja tõstab peatavalt mõlemad käed. Raven jääb seisma, ta näole ilmub jälle muie.
Cripide pealik pöördub ja viipab oma musta BMW poole. BMW tagumine uks avaneb, sealt väljub väiksem ja noorem must mees. Too kannab ümmargusi traatraamidega prille, teksaseid, suuri valgeid sportjalatseid ja näeb välja nagu tudeng.
Tudeng astub aeglaselt Raveni poole, sikutades midagi taskust. See on mingi aparaat, taskuarvutiks liiga suur. Peal on klahviderida, ühes otsas aga avaus, mida tudeng hoiab Raveni suunas. Klahvide kohal on vedelkristallidest ekraan ning vilkuv punane tuluke. Tudengil on peas kõrvaklapid, mille juhe läheb aparaadi teise otsa.
Kõigepealt suunab tudeng avause maa poole, siis taevasse, siis Ravenile, jälgides ise vilkuvat tuld ja ekraani. See näeb välja religioosse riitusena: võetakse vastu digitaalne sõnum taevastelt jõududelt, maistelt jõududelt ja siis mustalt mootorrattaga inglilt.
Siis hakkab tudeng aeglaselt, sammhaaval Ravenile lähenema. Hiro näeb, et punane tuluke vilgub korrapäratult, ilma mingi arusaadava rütmita.
Tudeng jõuab Ravenist meetri kaugusele ja teeb tema ümber mõned ringid, aparaat kogu aeg ringi keskele suunatud. Kui ta on lõpetanud, teeb ta paar kiiret sammu tagasi ja pöördub mootorratta poole. Kui aparaat on mootorrattale suunatud, vilgub punane tuluke palju kiiremini.
Tudeng kõnnib Cripide pealiku juurde, tõmbab kõrvaklapid peast ja räägib midagi. Pealik kuulab, kuid ei pööra pilku Ravenilt, noogutab mõned korrad, patsutab lõpuks tudengile õlale ja saadab ta tagasi BMW-sse.
Aparaat oli Geigeri loendaja.
***
Raven on mõne pika sammuga Cripide pealiku juures. Nad suruvad kätt, tavalisel vanal euroopalikul kombel, mingite lisaviguriteta. See ei ole mingi sõprade kohtumine. Selleks on pealiku silmad liiga pärani ja Hiro näeb, et ta kulm on kortsus, ta kehakeel ja näoilme lausa karjuvad: ma ei taha olla selle marslase läheduses.
Raven läheb tagasi oma radioaktiivse käru juurde, vabastab mõned vetruvad kinnitusnöörid, võtab metallist kohvri. Ulatab selle pealikule ja siis suruvad nad uuesti kätt. Raven pöörab ringi, astub aeglaselt ja rahulikult mootorratta juurde, istub sadulasse ja podistab minema.
Hirole meeldiks kohale jääda ja vaadata, mis edasi saab, aga tal on tunne, et Lagos tegeleb nagunii selle sündmuse jäädvustamisega. Pealegi on tal muidki asju ajada. Kaks limusiini püüavad rahvast läbi murda, hoides suunda lava poole.
***
Limusiinid peatuvad, neist ronivad välja jaapanlased. Oma tumedates tuimades riietes torkavad nad keset pidu/mäsu silma nagu pihutäis kõveraid naelu värvilises marmelaadivormis. Lõpuks kogub Hiro piisavalt julgust, et minna ja limusiini aknast sisse vaadata ? on ju vaja kindlaks teha, kas seal ikka on too, kes tema arvates võiks seal olla.
Läbi toonitud klaasi pole midagi näha. Ta kummardab, seab näo hästi klaasi ligi ? et kellelgi tema kavatsustes kahtlust ei jääks.
Keegi ei reageeri. Viimaks koputab ta aknale.
Vaikus. Ta tõstab pilgu saatjatele. Kõik nad jälgivad teda. Aga kui ta püüab kellelegi otsa vaadata, tuleb igaühele meelde, et oli vaja suitsu tõmmata või silmi hõõruda.
Limusiinis on üks hele nelinurkne valgusallikas, mis paistab ka läbi toonitud klaasi, kergelt kumerduvate servadega teleriekraan.
Mida kuradit. Siin on Ameerika, Hiro on poolest saadik ameeriklane, pole põhjust viisakusega haiglaste äärmusteni minna. Ta sikutab ukse lahti ja vaatab limusiini tagaossa.
Sushi K on kiilunud end istuma teiste noorte jaapanlaste, oma lavakujunduse programmeerijate vahele. Tema soeng on välja lülitatud, näeb välja lihtsalt nagu oran? afro. Tal on seljas poolenisti komplekteeritud lavakostüüm, ilmselt on ta valmis õhtul esinema. Paistab, et ta on Hiro pakkumist tõsiselt võtnud.
Ta jälgib tuntud telesarja ?Spiooni silmaga?. See on LKR-i toodang, mida levitab üks suuremaid filmistuudioid. See on tõsielutelevisoon: LKR võtab mõne oma välioperatsioonil oleva agendi, ehtsa mõõga-ja-mantli-mehe, ning seab talle põrnitsavarustuse külge, nii et kõik, mida ta näeb ja kuuleb, jõuab tagasi Langley baasi. Sellest materjalist pannakse kokku iganädalane tunnipikkune saade.
Hiro ei vaata seda kunagi. Nüüd, kui ta töötab LKR-i heaks, tundub saade eriti tüütu. Aga sarjast liigub palju kuulujutte ning Hiro teab, et täna näidatakse neljandat osa viieosalisest episoodist. LKR on sokutanud mehe Parvele, kus too püüab pääseda ühte sealsetest värvikatest ja sadistlikest piraadijõukudest, Bruce Lee organisatsiooni.
Hiro siseneb limusiini ja jõuab märgata Bruce Leed ennast ? nii, nagu Leed näeb too õnnetu põrnitsast spioon ? mingil Parve kummituslaeval mööda rõsket koridori lähenemas. Õhk on nii niiske, et Bruce Lee samuraimõõgalt tilguvad veepiisad.
?Bruce Lee mehed on vanal Korea ujuvkombinaadil spiooni lõksu püüdnud,? selgitab üks Sushi K kambameestest kiire sisinaga. ?Praegu nad otsivad teda.?
Järsku lahvatab Bruce Lee kohal hele pro?ektorivalgus, püüab ta oma vihku, paneb tema firmamärgi ? teemantnaeratuse ? galaktikaspiraalina särama. Ekraani keskele ilmuvad sihiku ristniidid, keskenduvad Bruce Lee laubale. Ilmselt on spioon jõudnud otsusele, et tal ei jää muud üle kui sellest jamast võitlusega välja murda, ning ta on Bruce Leele suunanud mingi tõhusa LKR-relvasüsteemi. Ent siis tekib ühel küljel virvendus, Bruce Lee ette kerkib salapärane tume vari. Sihik on nüüd suunatud... ? jah, mis see seal õigupoolest on?
Et seda teada saada, tuleb oodata järgmise nädalani.
Hiro istub Sushi K ja programmeerijate vastu, teleri kõrvale, et räpparit ekraanivalguses näha.
?Mina olen Hiro Protagonist. Nagu ma mõistan, jõudis mu teade teieni.?
?Imepär!? hüüatab Sushi K, kasutades jaapani lühendit Hollywoodi universaalsest mittemidagiütlevast omadussõnast ?imepärane?.
?Hiro-san,? jätkab ta, ?ma tunnen sügavat tänuvõlga säärase ainukordse võimaluse eest esineda oma väikeste töödega siinse publiku ees.?
?Ma pean alandlikult vabandama, et korraldasin selle ürituse nii kiiruga ja juhuslikult.?
?Mulle teeb haiget mõte, et te leiate vajaliku olevat vabandada, kui te ometi olete andnud mulle võimaluse, mille eest iga Jaapani räppar oleks nõus loobuma ükskõik millest ? võimaluse esineda oma tagasihoidliku loominguga ehtsate Los Angelese getonoorte ees.?
?Mul on südamepõhjani piinlik teatada, et need fännid ei ole tavalised getonoored, nagu mu ettevaatamatu väljenduslaad on lasknud teil aru saada. See siin on rularahvas, noored, kellele meeldib nii räpp kui hevi metal.?
?Ah. Sellega on siis korras,? ütles Sushi K. Aga tema hääletoonist võib aru saada, et ega tegelikult ikka ei ole küll korras.
?Aga kohal on ka Cripide esindajad,? ütleb Hiro, mõeldes isegi enda kohta väga kiiresti, ?ja kui teie esinemine võetakse hästi vastu ? milles pole minu arvates põhjust kahelda ?, siis levib sõnum selle kohta kogu nende keskkonnas.?
Sushi K laseb akna alla. Detsibellide tase viiekordistub ainsa hetkega. Ta põrnitseb publikut, viit tuhandet potentsiaalset turuosakut, kiirusest tulvil noori inimesi. Need noored pole kunagi kuulanud muusikat, mis poleks täiuslik. Kas siis CD-pleierilt kostvad, stuudios täiuslikuks keeratud digitaalhelid või laval täiuslikult mängitud fuzz-grunge, esitajateks oma ala parimad ? bändid, kes on tulnud Los Angelesse endale nime tegema ning klubide gladiaatorivõitlusele sarnanevas õhkkonnas ka vastu pidanud. Sushi K näol löövad ühtaegu särama rõõm ja hirm. Nüüd peab ta tõepoolest minema ja üles astuma. Pulbitseva biomassi ette.
Hiro astub välja, teeb Sushi K jaoks teed. See käib kergelt. Siis ta kummardab. Tema osa on tehtud. Pole mõtet tühise Sushi K peale aega raisata, kui kusagil lähistel viibiv Raven tõotab märksa suuremat sissetulekut. Nii et ta longib jälle rahvamassi servale.
?Jou! Mõõkadega mees,? ütleb keegi.
Hiro pöörab ringi, näeb, et talle viipab rohelise jakiga Enforcer. Lühike jõuline kõrvaklappidega tüüp, turvameeskonna ülem.
?Piiksu,? ütleb mees ja sirutab käe.
?Hiro,? ütleb Hiro, surub kätt ja ulatab visiitkaardi. Pole mingit põhjust nende tüüpidega eriti häbelikult käituda. ?Kuidas ma saan kasulik olla, Piiksu??
Piiksu uurib kaarti. Tema hoiak on rõhutatult viisakas, just nagu sõjaväelasel. Ta on külmavereline, küps, oma rollis eeskujulik ? nagu keskkooli jalgpallitreener. ?Teie juhite seda üritust??
?Sel määral, kui see üldse mingile juhtimisele allub.?
?Mister Protagonist, me saime mõne minuti eest telefonikõne teie sõbralt Y. T.-lt.?
?Mis lahti? On temaga kõik korras??
?Oh, jah, sir, temaga on kõik hästi. Aga kas te tunnete seda põrnikat, kellega te enne rääkisite??
Hirol kulub hetk, enne kui ta mõistab, et Piiksu mõtleb põrnitsat ? Lagost.
?Jah.?
?Noh, selle härrasmehega seoses on tekkinud olukord, millest Y. T. meid umbes nagu informeeris. Me arvasime, et tahate ehk pilgu peale heita.?
?Mis toimub??
?Uh, tulge parem minuga kaasa. Teate, mõningaid asju on lihtsam näidata kui verbaalselt seletada.?
Piiksu pöördub minekule ja samas hakkab kostma Sushi K esimene laul. Hääl on pinevil ja pingul.
Olen Sushi K olen täna siin
ja ma räpin täitsa teisiti
Vaata ette oma linna tipp
Sushi K-l on sinust vingem nipp
Mul on eriline räpp kus on paigas iga täpp
ma pole stereotüüpne kobakäpp
Mul on juuksed nagu terve galaktika
olen saavutanud ülivõimsa tehnika
Hiro järgneb Piiksule, nad lähevad rahvasummast eemale, osmikutelinna hämara piirimaa poole. Viadukti nõlval neist kõrgemal näeb Hiro helendavaid varjusid ? roheliste jakkidega Enforcerid tiirutavad millegi arusaamatu ümber.
?Vaadake jalgade ette,? ütleb Piiksu, kui nad kallakust üles hakkavad ronima. ?Siin on mõnes kohas libe.?
Sind haarab mu romantilise räpi lumm
ja lõdvaks läheb kohe sinu püksikumm
Keegi teine küll minu vastu ei saa
keegi teine ei räpi nagu Sushi K
Geniaalne Nipponi rääkija
mu keelt on võrreldud samurai mõõgaga
Kaug-Ida ja Vaikne ookean
need rikkad maad minu omaks saand
See on tavaline mullast ja kruusast nõlv, mis näeb välja nii, nagu võiks esimene vihmahoog selle minema uhtuda. Siin-seal kasvavad üksikud pujud, kaktused ja ogamaltsad, kõik kidurad ja saastatud õhust poolsurnud.
Raske on midagi selgelt näha, sest all laval hüpleb Sushi K, tema päikesesoengu heledad oran?id kiired libisevad mööda nõlva edasi-tagasi kiirusega, mis näib ületavat valguse kiirust, ujutavad taimed ja kivid üle sõmerja, teralise valgusega, muutes kõik veidrateks kontrastseteks kummalistes värvides stoppkaadriteks.
Kui Sushi K hääl kajab läbi metroo
tööletõttajad murduvad tormihoos
Tuldsülitav sisalik, kel Gojiro nimeks
on minu eeskujuks ja suurimaks imeks
Tema muteerunud räpp maha põletab linna
juba tõusevad Sushi K aktsiate hinnad
Nikkei börsil see tõuseb läbi lae ja
teised räpparid hirmuga plehku paevad
Parim investeering teie eluloos
on Sushi K Korporatsioon
Piiksu kõnnib otsejoones ülesmäge, paralleelselt värske mootorrattajäljega, mis on sügavalt lõikunud lahtisse liiva. On üks lai ja sügav jälg, sellest meetri kaugusel paremal aga teine ja kitsam.
Mida kõrgemale nad jõuavad, seda sügavamaks jälg muutub. Sügavamaks ja tumedamaks. Ikka vähem meenutab see mootorrattajälge pehmes pinnas ja ikka rohkem kurjakuulutavalt musta kuivenduskraavi.
Nüüd tulin ma siia Ameerika
mind räpparid hakkasid paluma
"Jää Jaapanisse, kas kuuled meid?
Me ei oska nii ilusaid vigureid!"
USA räpparid möirates nõuavad
räpi sisseveo keeldu oma kodumaal
Sushi K neile palju hirmu teeb
nende publiku kõik ta ära viib
Tal on ilgelt lahedad rahad taga
annab USA räpparitel' malakaga
Sushi K Kontserdimasin
kiire tõhus usin kasin
Sushi K on nagu kellavärk
vanal räpparil on püksis märg
Ühel üleval ringi kõndivatest Enforceritest on taskulamp. Kui ta liigub, libiseb selle valgusvihk mööda maapinda. Hetkeks satub valgus rattajäljele ja Hiro näeb, et see on muutunud helepunase hüübinud vere jõeks.
Ta õppis inglist keelekümbluse teel
saavad kokku inglise ja jaapani keel
See on super kombinatsioon
nüüd on mul fännid igal pool
Hongkong räägib samuti inglise keelt
ja neilegi räpp palju rõõmu teeb
Kõik anglofoonid, kes elavad seal
juba ammust aega murravad pead
Millal sünnib nende oma räpistaar
mitte mingi kokutis kaugelt maalt
Lagos lebab maas, põiki üle rattajälje. Ta on lõhki lõigatud nagu lõhekala, üheainsa siledate servadega lõikega, mis algab pärakust ning läbib kõhu ja rinnakorvi kuni lõuani välja. See ei ole mingi pinnapealne kriim. Paistab mõnes kohas ulatuvat selgrooni. Mustad nailonrihmad, mis hoidsid tema arvutisüsteemi keha küljes, on samuti puhtalt pooleks lõigatud ja pool varustusest on tolmu sisse pudenenud.
Nii et vaadake demograafilisi andmeid
minust tehakse palju raadioülekandeid
Statistilised uuringud näitavad
suur tulevik ootab Sushi K-d
Sushi K räpiaktsiate kasvufaktor
tapab USA räppareid nagu velociraptor